Hopp til innhold

- Álkkit skuvlla vázzit dáppe Davvin

Mátta-Norgga oahppi guovttos váillaheaba eanet gáibádusaid oahpaheaddjiide ja ahte bijašedje garrasat gáibádusaid maiddái Sámi joatkkaskuvlla oahppiide.

Lærer og elev
Foto: Unspecified / SCANPIX

Dán vahkus lea beaggán ahte Finnmárkkus leat riikka dásis heajumus skuvllat. Ođđa raporta maid Norges teknisk-naturvitenskapelige universitet Troanddimis lea ráhkadan čájeha ahte buot Finnmárkku filkka skuvllat leat vuolábealde riikka gaskameari.

- Lea erohus joatkkaskuvllaid gaskka

Skuvlla kvalitehta lea heittot go mihtida man bures oahppit barget eksámenis. NRK Sápmi galledii Kárášjoga Sámi joatkkaskuvlla gos deaivvadeimmet Mátta-Norgga oahppi guoktáin, Márjá Guttormain ja Kaisa Vars Miennain, geat leaba guosseoahppin Kárášjoga joatkkaskuvllas dán vahku. Soai buohtastahttiba sámi joatkkaskuvlla ja Mátta- Norgga joatkkaskuvllan.

Boađusin lea ahte lea erohus Mátta- ja Davvi-Norgga joatkkaskuvllaid gaskka.

Guldal jearahallama Márjá Guttormain ja Kaisa Vars Miennain dá

Buorre go beassaba sámástit

Soai deattuheaba gal ahte soai eaba leat leamaš dáppe nu galle beaivve vuos, muhto die lea maid soai leaba dovdan dán moatti beaivvis. Ja lohkaba maid ahte sudnuide lea buorre boahtit guktii jagis Sámi joatkkaskuvlii guosseoahppin sámegiela dihte. Dáppe beassaba sihke skuvllatiimmuin ja friddjaáiggis sámástit.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.