Hopp til innhold

– Soajttá bidumsáme guovdásj bierri jådeduvvat?

Bidumsáme vuonabielen oadtjun ietjas guovdátjav jagen 2003, valla dálla l soajttá muddo jådedit guovdátjav.

Lennart Ranberg

sadjásasj stivrrajådediddje bidumsáme guovdátjin Duoddara Ráffe Lennart Ranberg gatját jus ij la dal muddo guovdátjav jåhtet.

Foto: Idar Kintel / NRK

Jus bidumsáme kultuvrra ja giella galggá ienebuv vuojnnut, bierri bidumsáme kultuvrra ja giella ienebuv tjalmostahteduvvat. Dav javllá sadjásasj stivrrajådediddje bidumsáme guovdátjin Duoddara Ráffe Lennart Ranberg.

– Tjalmostahttet bidumsámevuohtav la soajttá ájnnasamos. Jus ij dav nagá tjalmostahttet de bidumsáme sjaddá dahpa birás.

(Artihkal joarkká gåvå vuollelin)

Det pitesamiske senteret Duoddara Ráfe

Ådå bijtámsáme guovdásj soajttá E6 milta ásaduvvá.

Foto: Harrieth Aira/NRK

Guovdátjav jådedit

Dálla gatját Ranbarg jus la muddo bidumsáme guovdátjav jådedit Dokmoas Bájddáris ietjá sadjáj.

– Nahkap ienebuv bijtámsámevuodav tjalmostahttet nanos guovdátja baktu. Soajttá bierri liehket ietjá sajen. Máhttet lij juonná E6a milta liehket, vaj ij la nav guhkken ierit. De máhtá oadtjot moadda guossijt. Tjanádum guovdátjij lij máhttet liehket dávvervuorkká, åhpadibme, dilmma, girjjevuorkká, vuosádusá.

– Lihpit gus jådedittjat?

– Ælla miján jådedimplána. Dá li ájádusá gåktu sihtap guovdátjin barggat. Strategiplánaj lip barggamin, ja danna åvdedip ájádusájt guovdátja boahtteájge birra.

Stig Morten Kristensen

Bidumsáme guovdátja bæjválasj jådediddje Stig Morten Kristensen javllá guovdátjav jåhtet vaddá hásstalusájt.

Foto: Sander Andersen / NRK

Bijtámsáme guovlluj gulluji suohkana oarjje-Nordlándan vuona bielen ja Árjepluove ja oasse Arviesjávre suohkanis Svieriga bielen.

Ienep guovddusin

Bidumsáme guovdátja bæjválasj jådediddje Stig Morten Kristensen la strategiplanajn barggamin, ja gåktu NRKa dádjat la akta plánajs lagabuv gæhttjat dan gatjálvissaj guovdátjav ietja sadjaj biedjat.

– Soajttá akti ájgen dåjmaduvvap ienep guovddusin, vaj navti jåksåp ienep ulmutjijt. Guovdásj ienep guovddusin sjaddá aj lagábuv ålles bidumsáme guovlluj. Dákkir ájádus ij merkaha mij ep galga Dokmoan Bájddárin aj liehket.

– Vuogas la galla ienep guovddusasj guovdátjijn duola dagu mij guosská tjalmostahttemav.

Kristensen tsuojggi huoman guovdátjav jådedit vaddá hásstalusájt.

– Jus galggap jådedit de sjaddi hásstalusá ja gålo. Valla le galla máhttelis. Vuojnná dav gåktu sjaddá.

Finn Strand

Jåhtet máhttá ávkken boahtet, valla vierttip bisodit udnásj sajev aj, javllá Duoddara Ráffe åvdep stivrrajådediddje Finn Strand.

Foto: Idar Kintel / NRK

Máhtudahka gæssu

Bijtámsáme ratjik ja Duoddara Ráffe åvdep stivrrajådediddje Finn Strand ij ájádusáv vuostelda.

– Máhttelisvuohta le galgga guovdátjav ienebuv tjalmostahttet. Ihkap lij ávkken boahtet. Jus lip ienep guovddusin de lij máhtudahka ienebut gæssut guovdátjij. Valla vierttip bisodit Dokmoav, muv mielas. Valla iv ájádusáv vuostelda.

Aj kultuvrraguodde ja duodjár Torill Siversten doarjot guovdátjav ienep guovddusij ásadit.

–Mijá mielas de bierri liehket ienep guovddusin liehket, vaj vuojnnusij boahtá.

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.