PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Gunvor Guttorm)
Niillas-Elle ovddit boadnji leai vurken árvvu mielde čuohti spesiid ja beaivedála seahkálagaid muhtun badjeolbmuid dálveorrunbaikái gávcci miilla máttabealde Kárásjok-márkana. Olmmái jámii, ja ii oktage diehtán aiddo gokko dat ruđat ledje vurkejuvvon, vaikko olbmot dihte gal guovllu.
Su leaska, fulkkiidisguin, lei máŋgga geardde ohcan daid ruđaid duššiid dihtii, ja nu šadde ruđat orrut doppe moaddelot jagi. De dáhpáhuvai ovtta geardde ná, go Árbe-Sámmul vieljainis Juhanasain lei boazočohkkenreaissus, dalle go badjesiiddat ledje juo johttán máttas:
Go soai leigga vázzime siidagaska, de oinniiga soai ovtta uhcci báktečohkas ja baskkes gorssa dan bálddas: muđui leai eanan áibbas duolbbas birra buot oktan soahkevuvddiin. De celkkii Arbe Sammul vielljasis leaikkastaddamen:
– Gea do đe! Dos lea dat ruđat, ja suohtas dihte vulggiiga soai vázzit dohko ja riemaiga ráhput birra báktečohka.
Maŋemustá áicáiga soai ovtta jorba tiŋgga dego giibmun veaiki geđggiid gaskkas. Eambbo soai vuos eaba oaidnán, muhto ilus soai čuorvvuiga ovtta-njálbmái:
– Gal moai dovddaime: dás leat ruđat, ja álggiiga ráhput rášša ja gávnnaiga ruhtačoma ja velá gávnnaiga mieskan muorraskáhpu bihtážiid, man sisa ruđat ledje biddjojuvvon.
Ii sudnos lean mihkkege, man sisa ruđaid vurkiiga, earágo fáhcat: de válddiiga soai goabbáge fáhccabeali ja bijaiga daid sisa ruđaid. Go soai bođiiga dan vuosttaš siidii, de muitáleigga soai boagustemiin, man ártegit dat geavai sudnuide, go láhpiiga goabbáge fáhccabeali, nubbi olgeš ja nuppi gurutbeali fáhca ja masa velá oktanaga. Moadde vahku soai vádjoleigga dan boazočohkkenmátkkis, ja ii oktage ožžon diehtit, movt geavvan lei.
Ovtta mánu geažis bođii Árbe Sámmul márkanii, ja go viellja maidda bođii, de manaiga soai Niilas Elle lusa ja dagaiga ollu ságaid, nu ahte soai bođiiga maŋemustá sárdnut daid ruđaid birra ja maiddai dan jallavuođa birra, go olbmot vurkejit ruđaid eatnamii, eai buorit bija sparebaŋkui. Niilas-Elle dovdagođii maiddai, ahte dat lea leamaš jallavuohta nu dahkat. Das oaččui Árbe-Sámmul vuogasvuođa jearrat:
– Ollugo du ovddit boatnjážis ledje ruđat, ja gosa son lea vurken?
Niilas-Elle diđii gal guovllu, muhto i mahttán muitalit áiddo báikki. Árbe-Sámmul jearai:
– Maid don dagašit dan olbmui, guhte riemašii ohcat daid ruđaid ja gávnnašii?
Niilas Elle celkkii:
– Almma mii juogadivččiimet daid ruđaid.
De oaččui Árbe Sámmul vissisvuođa, ahte son oažžu dan "lágas mearriduvvon
gávdnanbálkká", ja de son muitalii, ahte son lea gávdnan daid ruđaid. Dat ledje golbmalot jagi dassá, go ruđat ledje čihkkojuvvon.