PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Nuorttabealde Likka čáhcebuođu lea Ananasse várri. Ovdal dihte olbmot muitalit ahte doppe lea stuora silbačiehká. Čiehká lea dakkár báiki, gosa soames lea čiehkan divrras dávviriid. Dan silbačiegá, man birra dás lea sáhka, dieđusge olbmot háliidedje gávdnat, vai šattaše riggát. Muhto dan ii lean dušše viežžat, vaikko gávnnaš ge.
Muhtun mihcamárija vulggii muhton olmmái, Rámso-áddjá, ohcat daid gullon Ananasse-silbbaid, dan silbačiegá. Guhká leai vázzán, son váibbai ja čohkkedii dahkat dola ja vuoššat gáfe. Go lei juhkan gáfe, de son velledii vuoiŋŋastit. De gullá čuvges čáppa nieidajiena áibbas lahka. Go čohkkeda geahččat de oaidná son nuorra nieidda mas lei rukses gákti. Nieida sugahallá muorraoavssis ja geahččá sutnje čuvges čalmmiiguin. Čáppat ja nuorra son lea velá.
De álgá nieiddaš muitalit ahte gal son diehtá gosa diet Ananasse-silbbat leat čihkkojuvvon. Ja gal son máhttá muitalit Rámso-ádjái maiddái. - Muhto, dadjá nieida, jus don galggat dan Ananasse riggodaga, daid silbbaid oažžut, de gal ii leat lohpi ballat, ii veaháš ge. Dál ferte Rámso čájehit ahte son gal it leat dakkár gii ballá, ja dan son lohpida niidii. - Ja jus šattan geahččalemiid sisa, gal mon gal birgen daid čađa, dadjá Rámso. De addá nieida rávvagiid Rámso-ádjái, movt galgá láhttet vai sus manná bures.
– Don fertet, dadjá nieida, dahkat njeallje dola, ja ieš galggat čohkkedit daid gaskii. Das dus lea dorvu, ii eará báikkis.
De vuolgá Rámso-áddjá, vázzá dan Ananasse vári čohkkii ja bulleha njeallje dola. Ja de son čohkkeda daid gaskii. Das čohkká veaháš, guldala ja vuorddaša. Ii gullo miige. Lea juo maŋŋit eahket ja jur go Rámso lea biestime nahkáriid, de dat álgá.
Fáhkkestaga šaddá issoras eallin. Dego visot eananvuoli bahágasat leat beassan luovos ja čoahkkanan su birra. Eananvuoli boarráseamos áhkku boahtá viega su guvlui. Lea issoras su oaidnit ja son lea hirbmat moaris. Muhto son viehká Rámsso meaddel, guoskkaha dušše veaháš Rámsoi go jávkká. Ja de boahtá boares bahágas áddjá, son dagai seammá. Ja Rámso lei birgen dán rádjái. Go diet guovttis leigga jávkan de jaskkodii vuovdi ja Rámso bosihii.
Muhto de gullá fáhkkestaga hirbmat šlápma. Rámso oaidná buot lágáš elliid boahtime su guvlui. Álggus leat snjierát ja sáhpánat, golget dego bárrun su guvlui, muhto eai dat vahágahte su, mannet dušše meaddel guovtte bealde dolaid.
De bohtet stuorit ealibat: Riebanat, gumppet, albasat ja visot mat Sámeeatnamis gávdnoš. Ja dat bohtet čorragiid mielde. Muhtumiid dain lea alvvas oaidnit, muhto visot ealibat garvet su dolaid ja manne meaddel. Dolaid gaskkas čohkká Rámso ráfálaččat, dego ii miige livčče dáhpáhuvvan. Muhtun eallit ledje issoras stuorrát, sin oaivvit leat guhkkin badjin, doppe muoraid gierragiin. Dat stevžo, šnjirgo, ráhko nu ahte olles meahcci skájai. Dego livčče leamaš bajándálki. Muhto Rámso čohkká balakeahttá dolaid gaskkas.
Go diet stuorra ealibat ledje jávkan ihte gearbmašat, logatmeahttun ollu. Gišvvardedje birra su dolaid, muhto ii oktage boahtán su njeaiga. Manne dušše meaddel. Balu haga Rámso čohkkái ain das dollagáttis. De áicá son issoras stuorra gearbmaša. Dat lei gassat dego stuorimus beahcemátta, ja vel guolgái. Cakko njálmmiin dat boahtá Rámsso guvlui. Seađas jienain sáđđá ja orru dego áigu njiellat Rámsso obban.
De dál gal Rámso ii gierdan oaidnit šat. Son čuoččahii ja viegai olles leavttuin eret doppe meahccái. Ja dan maŋŋá son láhpii mielaid, muhto veaháš áiggi geažis son fas dearvvašnuvai. Dalle son muitalii olbmuide ahte sii eai galgga viggat ge Ananasse silbbaid ohcat.
– Ii gávdno olmmoš gii lea nu gievra ja duostil ahte daid oažžu eret doppe.