PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Isak Samuel Hætta)
Bárdni givssidii ulddanieidda.
Dán vákki namma lea Ulddašvággi. Ja doppe vákki siste leat máŋga báikki main lea ulddanamahusat. Ja ulddat ledje, dahje soitet vel dál ge, dat olbmot mat ellet seammá láhkái go mii, dábálaš olbmot. Dat lea dušše dat ahte mii eat oainne daid. Daid oaidná dušše dat olmmoš gean ulddat háliidit galgat oaidnit. Ja dolin lei oalle dábálaš ahte olbmot eai dušše oaidnán ulddaid. Dávjá sii nai gávnnadedje ja ságaste daiguin eatnanvuolaš olbmuiguin. Dá okta muitalus nuorra bártni birra guhte gávnnadii dakkáriin.
Bárdni givssidii ulddanieidda.
Muhtun bárdni lei lubmeme fiertobeaivve jeakkis. Doppe lei ovtta saje hui seaggi jeaggegaska, dakko olahii njuiket olmmoš nuppe beallái dan jeaggesudnjo. De son fuomášii dan jeagge sudnjo nuppe beale hui čábbát čiŋadan nieidda, ieš nai hui čáppat. Bárdni fáktii dassážii go dat ulddanieida jorggihii sealggát sutnje, ja de son njuikii dakko nuppe beallái, ja ulddanieida ii fuomášan ge ovdalgo bárdni dohppii gitta su boahkánii. Go bárdni lei dohppen nieidda gitta sealggabeallái boahkána, de nieida velledii gopmut eatnamii ja dettii čalmmiidis nannosit eatnama vuostá. Bárdni ii beassan oaidnit nieidda čalmmiid vaikko gaikkui beaivebotta su. Nieida lei nu gievra, bárdni ii beassan oaidnit veahášge nieidda čalmmiid iige ámadaju. De son čovddii boahkána nieiddas ja su silkeliinni mii lei čeabeha birra sus, muhto nieida ii geahčastan gosage. Veallái gopmut eatnama vuostá hui nannosit. Bárdni válddii liinni ja boahkána ja manai ruoktot goađi lusa nohkkat.
Go šattai maŋŋel, gaskaidja, de bođii dat seamma nieida ja čuoččahii bártni goahteuksagaskii. Muhto goahtái ii gal boahtán nieida, ja son ánuhii ruoktot silkeliinni ja boahkána. Bárdni dadjá ain niidii: - Jos boađát deike mu lusa, de oaččut iežat liinni ja boahkána ruoktot. Muhto ii nieida boahtán. De nieida manai ruoktot iđđesija, go ii ožžon boahkánis ja liinnis.
Nieida bođii fas nuppi ija seamma mutto ja ánuhii diŋggaidis ruoktot, muhto bárdni dajai:
- Boađe deike mu lusa, de oaččut liinnát ja boahkánat ruoktot!
Muhto nieida ii boahtán. De fertii nieida fas mannat ruoktot. Dat bođii goalmmát ija ánuhit diŋggaidis ruoktot, muhto bárdni dajai: - Boađe goahtái, gal don de oaččut liinnát ja boahkánat!
Nieida ii boahtán goahtái, čierrugođii ja dajai bárdnái: - Áhčči ja eadni leaba bealkán mu golbma beaivve danne go lean láhppán silkeliinni ja boahkána. Don fertet addit daid ruoktot munnje, go áhčči ja eadni goitge bealkiba mu dál vel bahábut jus mun in gávnna liinnán ja boahkánan!
Nieida čierui guhká, ja bárdni givssidii su iđđesidjii, muhto de son bálkestii maŋožassii liinni ja boahkána niidii ruoktot, go oinnii ahte son čierui nu sakka. Nieida liikui bárdnái go oaččui diŋggaidis ruoktot. Son manai, ja bárdni dasto nohkai ja ođii iđidii.