PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Čáhcerávggat:
Go mánát stohke dahje gálašedje menddo ollu dahje váralaš báikkiin, de láveje vánhemat baldalit sin čáhcerávggain. – Jus ehpet boađe gáddái máhttá čáhcerávga dohppet din ja doalvut din dohko meara bodnái. Ja dološ meara guollebivdit lohke dávjá oaidnán dien čáhcerávgga. Dát muitalus lea sullos das olggos haga doppe Ráisvuona njálmmis, gos Návuotna álgá. Doppe lea suolu man namma lea Ávku. Dan sullos láveje mearraolbmot orrut go dárbbašedje mannat gáttis, muhto doppe ledje maiddái eará orrut: čáhcerávggat.
Ovtta guollebivdinsullos leai okta dállu, maid ledje guollebivdit ráhkadan dan dihte, ahte sii orrot das, go šaddet neavrresdálkkit. Ja dat leai stuora viessu ja máŋga lanja. Ja ledje čáhcerávggat dan viesu váldán alcceseaset messostallanviessun. Sis leai okta mearreáigi, goas sii álge ein heajaid doallat, ja dan dihte dat olbmot nai, goas čáhceháldit dahje rávggat bohtet dasa heajaid doallat.
De bođii rávggaid áigi, ahte sii galget dal vuolgit dan vissui heajaid doallat. De lei sis soamis náitaleame, ja dal dan dihte dot viessoisidat nai, ahte de dál bohtet čáhcerávggat. De sii vulge eret ja guđđe ovtta olbmá dasa dan dihte, ahte dat dál gottáhallá eret. Ja de dat olmmái manai dan viesu sisa ja ozai allasis čiehkobáikki. Ja de gávnnai muvrra duohkin allasis čiehkádanbáikki ja manai dohko. Ja sus leai boaresáigásaš luođđabissu mielde, ja dat leai luođđagis. De son dál vurddii, dassážiidda go bohte čáhcerávggat.
De son oinnii, go bođii álggus okta roavvá sisa, geas leai boagánsaji bokte boagán birra, mas ledje gis čoavdagat birra iežas juohke saji, nu ahte beare skilai, go váccašii láhttis. De son gal dovddai, ahte das lea dál vierrohádja, muhto ii son dan dihte oaidnán dan olbmo, gii lei muvrra duohkin.
De son manai fas olggos ja válddii earáid mielddis, ja de sii vulge visožit sisa ja bukte vuohččan beavddi ja bidje dan gasku láhtti ja bukte sisa juohkelágán biepmuid ja juhkosiid ja beare silba- ja gollelihtiid ja basttiid ja bánnuid ja gáffaliid ja beavdeniibbiid ja ginttaljulggiid ja beaŋkkaid ja lohkameahttun silba- ja gollediŋggaid ja juohkelágán čáppa hearvvaid silkkis ja ullus ja vaikko man sorttas. Ja de sii álge čohkkedišgoahtit ja borragoahtit ja juhkagoahtit. Na, de dat olmmoš gii lei muvrra duohkin, riemai siktet dieinna bissuinis jur juste dan roavvái, geas ledje čoavdagat birra goruda nu ollu, go šihtte. Ja siktii jur juste juolgegaskka bokte ovdabeallái jur dan boahkánii, mas dat čoavdagat ledje. Ja dalle son bávkalii ja deaivvai maid. Ja dalle dat gahčai dat boagán vulos oktan deiguin čoavdagiiguin. Ja dalle dat eará veahka suorganii ja dat roavvá maid, ja de dat ballájedje ja ruhtte jávrái, nu ahte beare stužai. Ja de son oaččui visot daid silbbaid ja golliid ja hearvvaid, ja son šattai nu rikkis, ahte ii lean šat eambbo mearri ge.
Ja de bohte dat guovttis, geat leigga vásedin dan olbmá guođđán dasa, dan dihte ahte son gottáhallá eret. Ja soai oinniiga, man rikkis dat lea. De soai jearaiga: "Movt don leat nu riggon?" De son dajai, ahte gal doai nai riggubeahtti seamma ládje go mon, jus beare nu dahkabeahtti, go mon siđan." De soai áigguiga fal dahkat jur nu, ahte soai nai rigguba. Na, de dajai dat olmmái, gii leai duođas riggon, ahte "galgabeahtti boahtit dalle dása, go lea čáhcerávggaid messostallanáigi ja mannat sisa ja čuožžut guovtte bealde uvssa jur seainni vuostá, ja de mon dajan loahpa, go dál mu suvdibeahtti eret dán sullos." De soai suvddiiga su eret dan sullos, ja eaba ge fuollan maidege bálkán. Ja de go son beasai gáddái, de son easka neavvui dan guovtto; son dajai; "Manni dal fas seamma sullui ja čohkkejeahkki juohkelágán roskkiid ja ribaid, Ja boares baikkaid dievva dan viesu, ja de manni dasa, gosa mon juo sullos gohččon, ja de bohtet čáhcerávggat sisa, de galgabeahtti orrut lotka, dassážii go bohtet visožit sisa, ja de galgabeahtti dadjat, ahte "dii lehpet dása čohkken nu ollu roskkiid ja ribaid ja baikkaid. Ja dál galgabehtet ráinnastit dán viesu ja addit munnuide visot din opmodaga."
Muhto dalle čáhcerávggat ráinnaste dan guovtte olbmá, nu ahte ii dieđe oktage, gosa dat leat daid bidjan, ja ráinnaste viesu ja dolle heajaid das. Ja go gerge, de manne eret.