PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Isak Samuel Hætta)
Mearrabárdni ja háldi nieida:
Dolin, muitala sáhka, elii muhtun náitalkeahtes olmmái Návuona nuorttabealde gáttis. Muhtun čavčča, Mihkalmas-áigge, vulggii bárdni váriide ohcat sávzzaid, mat ledje leamaš eret moadde vahku.
Váccidettiinis duoddara mielde rievddadii buot su čalmmiid ovddas. Ii son orron šat dovdame báikkiid, vaikko galge lean oahpes báikkit sutnje. Fáhkkestaga iđii su ovdii viessu, mas uksa lei goavkut. Son lávkii sisa. Doppe lei boares isit ja nuorra nieida. Son humadišgođii sudnuin. Dál son oinnii ahte lei boahtán háldi vissui. Boares isit ja nieida oinniiga ahte duot bárdni baladii, ja danne soai humaiga sutnje hui ustitlaččat. Bárdni jearai sudnos ahte guovttá go soai dálu doallaba. Boares isit vástidii ahte sii leat eanet olbmot, muhto dat earát leat mannan girkui Frakkfjordii, doppe lea sis girku. - Leat go don náitalan? jearralii áddjá bártnis.
- In leat náitalan, vástidii bárdni. Ja geainna ba hal son ge diđeš náitalit, go ii oktage nieida sus fuola. Nieida, dan boares ádjá mánná, dajai: - Jos don fuolat mus, de gal mun nai fuolan dus, ja áhčči gal bures dan suovvá. Bárdni vástidii: - Ean almma moai goit sáhte ovttas eallit, moai letne guovtti máilmmi olbmot.
- It don gal sáhte ge min luhtte orrut, muhto mun sáhtán orrut din luhtte, dajai háldi nieida.
Nu soai soabaiga náitalit, muhto de jearralii bárdni nieiddas: - Mot moai galge válbmet dán ášši? Nieida vástidii: - Jahkebeali geahčen otnáža rájes galggat don fas boahtit dáidda váriide. De iđán du ovdii ja čuovun du mielde. Dasto fertet gásttašahttit ja konfirmerehit mu Skiervvá girkus danne go mu namma ii gávdno din girjjiin. It galgga fal ballat ahte mun in beasa rihpaskuvllas, danne go girjjiidan mun gal bures máhtán!
Mearrabárdni liikui bures nieidda árvalussii ja siđai vel nieiddas cummá duođaštussan dan badjelii. Nieida ii gal gieldán su. Boares isit mieđihii buot daidda árvalusaide ja muitalii vel bárdnái gos son sávzzaidis galgá gávdnat, go sii leat oaidnán daid easkabáliid. Bárdni vulggii olggos ja bođii fas albma ilbmái. Ja buot maid son lei oaidnán, jávkkihii eret su čalmmiin. Son manai ain dobbelii ja gávnnai sávzzaidis doppe gos boares isit lei daid lohkan. Go son dal bođii ruoktot, de manai muhtun olbmá lusa geas lei almmenáhkki. Son geahčai das guđe beaivái jahkebealli deaivá, muhto ii son muitalan maidege dađi eanet.
Go giđđa fas bođii ja jahkebealli su rehkegis lei gollan, de manai son fas seamma váriide. Doppe son váccii golbma beaivve ruoktot ovdan, muhto ii son gullan, iige oaidnán maidge ja máhcai fas ruoktot. Belohahkii son gal gáđai go sus ášši manai duššás, muhto belohahkii son maiddái anii dan buorren go son ii šaddan náitalit háldi nieiddain.
Moadde vahkku das maŋŋil vulggii son Segelviikii unna fatnasaččainis bivddašit guliid mihcamáráigge, nu go ovddeš gesiid lávii. Dan áigge lei doppe dušše unna bivdogoađáš, man guora golggai johka man rástá lei bahá beassat dulvin. Muhtun eahketveaiggi go son lei ollen fávllis gáddái, de vuoššai son guliid ja bajidii guollebáđis olggobeallái goahteuvssa.
Go son lei roggame guliid, de áicái son ahte nuppe bealde joga boahtá nissonolmmoš vácci fiervvá mielde su guvlui. Ja go son oinnii ahte ii joga rastá beasa eará go fatnasiin, de viegaldahtii son guollegáris goahtái ja doapmalii olggos viežžat dan nissonolbmo fatnasiin joga rástá. Muhto go son bođii olggos, de ii šat oaidnán su. Dat báiki lei jalgat, iige livčče vejolaš dan botta gosage čihkosii beassat. Son árvidii ja dovddai gamustis ahte die vissa gal lei háldi nieida, ja son gáđai go ii ovttatmanu lean suhkalan viežžat nieidda joga rastá.
Son geahčai ja várdái veahá, muhto ii oaidnán šat maidege, ja de son manai goahtái, borai guliid ja bijai nohkkat. De niegadii son ahte háldenieida bođii ja hupmagođii suinna. Nieida sivahalai su ja dajai: - Dus lea gul mihá heittohis rehketoaivi, go it máhttán rehkenastit jahkebeali, vaikko geahččet almmenáhkis. Don bohtet várrái easka beaivvi maŋŋil go mearri lei boahtit. Gal mun oidnen du go don vázzet doppe golbma beaivve, muhto in mun atnán dus dalle ávvira. Dál ledjen fas boahtime ja áigon iežan duinna ovttastahttit. Doivon don viežžalat mu joga rastá, go ledjen nu lahka johkagátti. Muhto du guollegárri lei dutnje ráhkkáseabbo go mun. Goalmmát geardde it galgga šat vuordit mu čalmmiidat ovdii. Dat cummá maid don ožžot mus čakčat váris galgá dahkat du njálmmi máisttoheapmin, nu ahte it galgga dás maŋos dovdat leago du borramuš veahtas, sálttis, njálggat dehe rihča!
De jávkkai háldenieida eret bártni čalmmiid ovddas.
Dan beaivvi rájes ii dovdan dat olmmái makkár borramuš lei, ja dakkárin orui son dieđusge gitta su jápminbeaivvis rádjái.