PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Go dás geahčat bajás váriid guvlui, de oainnát ráji gos muorat eai šat šatta. Dat lea orda. Ja dákko báikkiid leage okta báiki, man gohčodit Fávrrosordan. Dohko lea olmmoš dolin čiehkan ruđaid ja silbbaid. Nu gohčoduvvon Árahávdái. Muhto dan hávddi ii leat álki gávdnat, ja vaikko gávnnalit, de ii leat dušše váldit daid ruđaid ja silbbaid. Girječálli Johan Turi čálii dan árahávddi birra ná:
Čiehká biddjojuvvo juvvii ja alla dievá nala. Ja dat biddjo muhtumin sániiguin nu, ahte eai oaččo váldit iežát go sogat. Ja jos iežát váldet, de ráimmahallet. Ja dan dihte eai duostta váldit čiegáid, vaikko dihtet gal gos dat leat. Boares sámit hupmet olu daid čiegáid birra, ahte dat leat eatnamis. Ja sin humu mielde lea gale nu, ahte sii dihte dieid čiegáid sulaid gos dat leat. Ja hupme olu ahte dás lea čiehká, ja dan báikkis lea maiddái čiehká. Ja hohke vuolgit váldit, muhto sii balle dain čiegáin, dainnago sii ledje ožžon dieđu soapmásiin, geat ledje váldán soames čiegás ruđaid, ahte váralaš dat lea váldit.
Dat lea dakkár, ahte gii gávdná dakkár čiegá, mas leat jápmán dat isidat ja árbbolaččat, dego rahpasa gievdneravda, ja álgá oažžugoahtit, de dat álgá baldalit. De rievdá dat gievdneravda, maid lea doallame vuovssá oaivin, ja go ii olmmoš luoitte, de rievdá stuora cuoppun, ja de fas rievdá gearpmašin, ja de rievdá vaikko makkárin. Muhtumin álgá buollit ruoná dolla, ja de viimmat boahtá ieš beargalat su hámiinis. Ja de galgá dadjat ná:
– Don it dárbbaš daid, don birget go oaččut olbmuid sieluid helvehii, mana eret, Sáhttán! - nugo lea čállojuvvon rámmáhii.
Ja de galgá sivdnidit golmma persovnna nammii:
– Mon dáid dál válddán.
Ja de luhpet visot. Ja de son oažžu dan čiegá váldit ráfis. Muhto roahkkat dat galgá, gii daid dahká visot, mat leat ovdalis muitaluvvon.
Muhto dat, mat leat biddjojuvvon sániiguin, daid ii oaččo olggos muđui go lea stuora noaidi.
Dáid ii dáidde jáhkkit oktage duohtan, ahte dat čiegát leat ollenge. Ja ii dát čállige riekta jáhkále, vaikko lea gullan olu váhnemiinnis ja olu iežáin, muhto son lea oaidnán ieš, go su áddjá válddii ruđaid, gosa lei čiehkan eatnamii bávtti vuollái, unna juovaš lei, gosa leai bidjan.
Ja okta čiehká lei sin humus dahje dieđus, ahte das galggalii olu ruhta: das ledje gávdnan ollu smávva silbaruđaid, dan geađgeguoras. Ja dat dovddai, ahte das leat olbmot orron, ja ahte dat geađgi lei biddjojuvvon. Ja dat leai hui stuoris, dakkár ahte ii lean moatti olbmo bidjamis. Muhto dat lohket boares sámit, ahte daid leat dološ ruoššačuđit bidjan dasa, daid ruđaid ja silbbaid, maid leat rievidan sámiin. Ja dain báikkiin duoddariin gávdnojit dakkár njuolat, mat leat adnon dávgenjuollan. Ovtta lea dát čálli nai gávdnan, dakkár njuola.
Dan seammá geađggi birra lasi muitalus:
Olmmoš vulggii dan geađggi lusa dan várás ahte son roggá dan geađggi vuollái ráiggi ja váldá dan čiegá eret. Ja go son bođii lahka, de šattai mierká, illá deaivvai ruoktot. Ja go firtii, de son vulggii fas dohko dan geađggi lusa ja galggai geahččalit ohcat dan čiegá. Ja go son bođii lahka, de son oaidná, go čohkohallá dan geađggi nalde rievssat. Ja go son boahtá lagabui, de dat loddi šaddá stuorisin, ja šattai nu stuorisin go olmmoš. Ja de álggii siivvut ballat nu sakka, ahte fertii vuolgit ruoktot. Ja dan rájis ii leat son mannan dan geađggi lusa dainna jurdagiinna ahte váldit ruđaid. Eaige leat iežátge geahččalan roggat dan báikki, vaikko vissásii jáhkket ahte das leat ruđat.
Ja dát čálli dovdá dan olbmo, gii lea guovtte háve vuolgán dan čiegá roggat, ja dan namma lea A. N. Eira. Ja dat báiki gávdno nuorttabealde Nuorta-Ráissa, dat gohčoduvvo Fávrrosordan. Dan dihte eatnamiid namat leat dakkárat go dain gávdnojit geasseorohagat ja lea hui čábbát ja rássát. Ja johtolat lea hui alla duoddarat, maid badjel johtet giđđat ja čakčat. Ja dan geasseorohagas maiddái gávdno stuora geađgi, man namma lea Onnegeađgi. Ja das leat állit máŋga. Ja daid álliid vuolde atnet sii gálvvuid. Ja go sii giđđat vuohččán bohtet dan Onnegeađggi lusa, de sii buorástallet ja humahallet dego nuppi olbmo, ja jugástallet viinni ja njorrestit veháš eatnamii, ja dadjet:
– Dá lea dutnje nai, jugis don nai veaháš.