PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Marit Gaup Eira)
Dákko han lávejit hupmat oidnot unna ádjáš, man namma lea Háhttaáddjá. Ja de moai leimme isidin johtán – ná, Suolovuomis vulggiime ráidduiguin, johttáimet.
Ja de mu isida oambeales lea goahti doppe Stuoraoaivvis, gárdde luhtte, ja dat lei leamaš dego eahkes dáppe ja hupman ja muitalan dan Háhttaáddjá birra ja mun dat oainnat in jáhkkan gal dasa, go dat muitalattai maid dat lei vásihan. Dat dat gal lei vásihan dat gal. Mun dat in jurddašallan nu olu dan birra gal. Mun dat jurddašin eai dat diet dieđus duođat gal.
Na, gal mun de bessen vásihit gal mun nai veahá, go de vulggiime ja de leimme vuodjiime. Isit dat gal manai dainna iežas ráidduin ja mun dal báhcen ja mus dat gieđalatgeassit – eai dat dat nagot baljo geassit dan reaga ja mu ráiddus ii boađe njolgi.
Ja de bisánii doppe ja vurddii mu ja lohka: “Ná it go don vuoje?” Mun logan: “Ná in dat mun goit, mus dat gieđálatgeassi doallá. In dat mun goit nagot - sáhte - vuoddjit. Dat cakkada ja ii dat dat luoitte njolggi!”
Na, moai dál manaime goitge dohko dan Mihkkala oambeale goahtái, ja dat vuoššái gáfe ja mii gáfestalaimet das. Ja de go das de vulggiimet, ná de gal lei mu ráidu nu láiddas ahte de gal visot buohtalaga bohte. De mun gal bessen vuoddjit.
Na, mun de dieđus ge jurddašallen ná ahte dat lea gal dieđus duohta maid dat Mihkkala oambealli muitalii, dan Háhttaádjá birra. Ja mun oainnat in leat jáhkkan ahte dat lea duohta. Dál bessen vásihit, gal dat lea gal dieđus... juoga dat lea gal diet maid, mii fal de leaš.