PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Dás Gárasavvona lahka, dán eanu veaháš bajásguvlui, lea dološ girkobáiki man namma lea "Márkan". Doppe golget guokte eanu čoahkkái: Leahteseatnu ja Geaggáneatnu. Dan skáiddis, jáhkke olbmot ovdal, leat imašlaš fámuid. Sii lávejedje čoaggit muorain bárkku ja rissiid, ja dain ráhkadit dálkasiid.
Dan skáiddis lea maiddái oalle boares imašlaš beahci, masa dološ noaiddit lávejedje uvhrit, dahje addit sin ipmiliidda. Go noiddiin lei heahti dahje go sii balle juoga mas, de lávejedje sii báhtarit ja mannat dán beazi lusa. Doppe sii jáhkke leat suoji bahávuoiŋŋaid vuostá.
Norggas elle guokte gievras noaiddi: "Náhkkul" orui Ivgunjárggas ja lei mearrasápmelaš ja "Gielahis-Niillas" lei boazosápmelaš Guovdageainnus eret. Dat guokte noaiddi dávjá giistaleigga, dahje riidaleigga.
Ja dalle lei nu ahte juohke noaiddis ledje goit moadde gácci, mat sin veahkehedje juohke láhkái. Gievrras noiddiin ledje máŋga gácci ja unnit noiddiin ii lean go soames gázzi, mii su veahkehii.
De lei oktii Gielahis-Niillas vuodjime Márkana girkomeanuide. Ja das jovssahalai. Náhkkul leai bidjan visot su gácciid Niillasa maŋŋái. Ieš son leai ruovttus doppe Ittus. Dál son áiggui čájehit Niillasii makkár vuoimmit sus ledje. Vuojidettiin šattai Niillas hirbmat soahtái daiguin gácciiguin. Su vuoján ruohtai olles leavttuin ja viimmat álggii ollet Márkana lahkosii. Niillas čohkká reagas ja fáipo rabasoivviid, dego livččii riidaleame soames oaidnemeahttun baháin. Go bođii girkui, son hoahpus viegai čatnat hearggis, ja nu viegai dan boares beazi guvlui. Viegadettiin son huiká:
- Jus beasašin beazi lusa, de gal birgen! Vare beasašin mu unna beazáža lusa, de gal birgen!
Son ollii beazi lusa ja birgii heakkainis.
Olbmot muitalit su oaidnán boahtime vuoji, guoros reagain, hearggi haga. Ledje gáccit, máid leai leŋgen reaga ovdii.
Oktii giistaleigga dát guokte noaiddi doppe Ivgu márkanbáikkis. De dadjá Niillas su vašálažžii ahte:
- Gal galget meara divrrit du borrat go leat jápmán! Du rumaš gal ii dáidde joavdat girkoeatnamii gal!
Nihkkul fas einnostii ná:
- Meahci eallit gal herskkostallet dus go jámát, it don ge šatta vuoiŋŋastit girku hávddis gal.
Muhtun biegga eahkeda lei Nihkkul manname ruoktot su fatnasiin, son sugai Ivguvuona. De fáhkka šattai issoras dálki. Dalle son jorgalii iežas gahpira ja dajai:
- Jus dal geavvá nu bahá ahte jámán merrii, de goit olbmot gávdnet mu gahpira.
Son leai oainnát čohkken visot su noaidegoansttaid gahpira sisa. Nihkkul duššai merrii, muhto su gahpira gávdne maŋŋil mearragáttis. Lei su bárdni guhte gávnnai dan. Ja nu son bearai áhčis noaidegoansttaid ja šattai stuora noaidi. Veaháš maŋŋil gávdne vel Nihkkula rupmaša das mearragáttis. Muhto ii das lean báhcán báljo miige. Meara divrrit ledje borran masa visot sus.
Ovtta geasi, go Niillas leai johtime ealuinis, de son jámii. Su rupmaša bidje olbmot geđggiid sisa, amas ealibat borrat dan. Sii áigo viežžat dan dalle go muohta lei boahtán ja doalvut girkoeatnamii. Muhto dan čavčča borai geatki ráiggi dan gistui, man sisa ledje bidjan Niillasa. Dat lei borran ja geassán olggus olles su rupmaša ja háddjen dasa. Čakčat go olbmot bohte viežžat Niillasa rupmaša, de dohko ii lean báhcán miige man sáhtte doalvut girkoeatnamii.
Nu láhkái šadde goappeš noiddiid einnosteamit duohtan.