– Dus geavaheaddjin lea stuorra fápmu, muittuha Regnskogfondet seniorráđđeaddi Vemund Olsen.
Vemund Olsen válddii NRK fárrui gávppiide, ja čájehii mo mii galggašeimmet jurddašit go leat gávppašeamen.
– Jus leat dihtomielalaš das maid gávppašat, de sáhtát váikkuhit dasa ahte gávppit eai vuovdde gálvvuid main leat ávdnasat mat váikkuhit lassánan vuovddehuhttimii.
Regnskogfondet lea Norgga organisašuvdna mii bargá arvevuvddiid gádjumiin. Sii barget ovttas 70 organisašuvnnaiguin 11 riikkas gos leat arvevuovddit.
Rukseslista
Olsen bargu lea riikkaidgaskasaš politihkka, ja son dovdá erenoamáš bures makkár arvevuovdebilideaddji gálvvut leat márkaniin. Son lea leamaš mielde ráhkadeamen Regnskogfondet bagadusa mo gádjut arvevuvddiid.
Álggus galledat Joker-gávppáža, mii lea lahka dan hotelle gos
Buvdabargit illá suvvet min filbmet, muhto go gullet ahte dát ii leat sin gávppi birra, muhto daid gálvvuid birra maid borramušgávppiin vuvdet, de lea visot ortnegis.
– Olbmot sáhttet ieža geahččat min neahttasiiddus, gosa mii leat bidjan Palmeoljeguiden. Das oaidná makkár gálvvuid it galggašivčče oastit ja daid maid baicce ávžžuhat du oastit, čilge Olsen.
Maŋŋá Olsen váldá munno fárrui Jysk-gávpái, mii lea Grünerløkkas Oslos. Doppe moddjás buvdabargi čájeha midjiide olgoviessogálvvuid mat leat ráhkaduvvon nu gohčoduvvon «garramuoras» (hardtre dahje hardwood).
– Dát lea dušše eará namma murrii mii lea vižžon guovlluin gos ovdal lea leamaš arvevuovdi. Go dákkáriid oasttát, de leat mielde doarjumin vuovddehuhttima, muitala Olsen.
– Jus áiggošit doarjut arvevuvddiid, de lea olu buoret oastit stohpogálvvuid mat leat ráhkaduvvon muoras mii šaddá davveriikkain dahje eará ávdnasis.
Dát leat dat golbma ávdnasa maid galggašit garvit:
- Pálbmaolju
- Elliidbiepmu mas lea soijaolju
- Trohpalaš dimbbar
Duođalaš dilli
– Eamiálbmogiid dilli riikkain gos leat arvevuovddit lea vearránan daid maŋimuš jagiin go vuovddehuhttin lea fas lassánišgoahtán. Dát dáhpáhuvvá maŋŋá go vuovddehuhttin máŋga jagi maŋŋálaga unnui.
Dan lohká ON (Ovttastuvvon Nášuvnnaid) sierraraportevrra eamiálbmot vuoigatvuođain Victoria Tauli-Corpuz. Son oassálastá dál «Oslo Tropical Forest Forum» konferánssas, mii lágiduvvo Norgga oaivegávpogis.
ONa logut čájehit, ahte bealli arvevuvddiin máilmmis leat jávkan maŋimuš 60 jagis.
– Eamiálbmogat máŋgga riikkas leat sorjavaččat arvevuvddiide ja buhtes lundui. Go arvevuovddit jávket dahje unnot, de čuohcá dát garrasit eamiálbmogiidda, váruha Tauli-Corpuz.
Son lohká čoahkkimiid nu mo dat mii dál dollo Oslos hirbmat mávssolažžan.
– Dás čatnet ráđđehusat ja ii-ráđđehuslaš (non-governmental) searvvit oktavuođaid. Dáinna sáhttit gávdnat oktasaš čovdosiid hástalusaide, lohká Tauli-Corpuz.
Diibmá čullojuvvo máilmmi arvevuovddit nu johtilit, ahte