Hopp til innhold

Kulturmuitobáiki billistuvvon

Norgga Sámediggi lea váidán bolesiidda, go muhtun lea roggan sullii 80 rokki kulturmuitobáikái Kalleholmen nammasaš báikkis Voagáin Nordlánddas.

Ráfehuhtton kulturmuitobáiki

KULTURMUITOBÁIKI: Kalleholmen nammasaš báiki Voagáin Nordlánddas.

Foto: Norgga Sámediggi

Nordlándda fylkkasuohkan ja Sámediggi fidnejedje dieđu miessemánu 14. beaivve, ahte muhtin lea roggan sullii 80 rokki Kalleholmena ráfáidahtton kulturmuitobáikái.

Vihtan muitala, ahte son lei oaidnán dáhpáhusbáikki guovllus olbmo metállaohcanrusttegiin sullii vahku ovdal rokkiid gávdnoma. Kulturmuitobáikkis leat eanačomat ja máŋga sámi kulturmuittu.

Báiki lea ráfáidahtton kulturmuitolága mielde. Bolesat leat suoidnemánus sádden Sámediggái reivve mas duođaštit, ahte sii leat dál dutkamin ášši.

Kulturmuitobázahusaid ohcamin

Sámediggeráđi ráđđelahttu Berit Marie P.E. Eira muitala, ahte báikkis gávdnojit boares ássansajit, gos sámit leat dolin orron. Son máinnaša maiddái, ahte kulturmuitobáikkis sáhttá gávdnot feara mii.

Eira eahpida, ahte vearrodahkki sáhtii lean ohcamin kulturmuitobázahusaid, maid soittii diehtit doppe leat.

– Ballun lea dieđusge dat, ahte muhtun lea ohcamin daid kulturmuittuid, mat doppe leat.

Eira goit namuha maiddái dan, ahte olmmoš sáhttá muhtin earáge siva dihte leat roggan rokkiid.

Roggi kulturmuitobáikkis

Okta dain rokkiin, mat ledje roggojuvvon kulturmuitobáikái.

Foto: Norgga Sámediggi

Stuorra vahát

Berit Marie P.E. Eira oaidná dán dáhpáhusa stuorra vahágin danin, go kulturmuitobáiki lea mávssolaš buot sámiide.

– Dat gal lea dieđusge hirbmat vahát, go doppe leat sámi kulturmuittut ja jus dat leat vel vahágahtton, billistuvvon dahje dolvojuvvon. Dathan leat divrasat buot sápmelaččaide dat sámi kulturmuittut, maid min máttut leat ásahan dohko.

Ášši gieđahallan vel gaskan

Vearrodahkkis ii leat vuos diehtu ja bolesat leat ain dutkamin ášši. Sámediggi ávžžuhage dahkat dieđiheami eiseválddiide, jus oktage leš vuohttán guovllus juoidá vávjjehahtti ovdal miessemánu 9. beaivve.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.