Deanu bárdni, sirbmálaš Issát Ovllá Varsi (18), ii vuos gal nu hohpohala, muhto doaivu gávdnat eamitávdnasa ovdal go váldá badjelasas bearašdoalu go dat áigi boahtá.
– Eamitávnnas lea vuogas vai lea geainna háleštit ja geainna beasan juogadit bargosaji. Olmmoš han nealgu jámas jus eamit ii leat, reašká Issát Ovllá.
– Na jus it gávnna, mo dalle?
– Dalle ferten dieđihit iežan «Jakten på kjærligheten» TV-ráidui. Dat lea maŋimuš doaivva. Muhto jus biehttala návehii mannamis, de gal oažžu vázzilit. Lea buoremus juo ovdal baldit go menddo maŋŋit, vástida Issát Ovllá ain stuorát reaškasiidda.
Son ii leat nu mot eanáš nuorat, ii ge bala vázzimis rávnnji vuostá.
– In sáhte jurddašit lonuhit boandaeallima gávpoteallimin, son čilge.
- Loga maid:
Alla gaskamearalašahki
– DÁ LEAT MU VENNINNAT: – Lea dehálaš njávkkadit venninnaid vai šaddet oadjebassan, reašká Issát Ovllá.
Foto: Nils Henrik Måsø / NRKEanet ahte eanet eanandoalut heaittihuvvojit Norggas, ja boanddaid gaskamearalašahki lea 54 jagi, golmma geardde boarrásat go maid Issát Ovllá lea.
Dan statistihka son dáhtošii buoridit, ja lohká leat áigi rámidišgoahtit boandaeallima vai nuorat giktaluvvojit ealáhussii.
– It don sáhte smiehttat heajos beliid birra eanandoalus. Dalle gal mokta njiedjá. Mii vel buoret go boandaeallin, dalle han don leat iežat šeaffa ja beasat stivret iežat árgabeaivvi, čilge Issát Ovllá.
– Diehtá masa manná
Lohká leat buorre diehtit ahte sus lea oadjebas boahtteáigi.
Mun han produseren borramuša, ja borramušdárbu ii noga goassige máilmmis, Issát Ovllá árvvoštallá.
4-máná áhčči, Arvid (50), lea duhtavaš go sáhttá sirdit bearašárbbi boahttevaš bulvii.
– Jus nuorat eai bisán, de gal dákkár báikkit go Sirbmá álfárut nohket.
– Makkár eallimii manná Issát Ovllá?
– Son gal várra diehtá masa manná. Dálvit lea bussábeaivvit, dalle eai leat go 7-8 diibmosaš bargobeaivvi. Muhto miessemánus gitta juovllaid rádjái lea eará dilli, bargat son gal dalle beassá, vástida Arvid.
– Buorre eallin
SIRDÁ DOALU OADJEBASVUOĐAIN: – Nuorat geat leat šaddan bajás eanandoalus, dihtet sullii masa mannet go váldet badjelasat bearašdoalu, lohká áhčči Arvid Varsi.
Foto: Nils Henrik Måsø / NRKSon lea ieš maid nuorran šaddan boandan, ii ge loga gáhtat moktige.
– Váikko lean gártan sihkastit ollu bivastagaid, de mus gal lea leamaš – ja lea ain – buorre eallin. Dan gal ferten dadjat, lohká Arvid.
Son lea ilus go lea geargan ođasmahttit náveha ovdal go Issát Ovllá váldá badjelasas.
– 10-12 jagi áigi golahin dušše moadde miljovnna kruvnnu dasa. Dál dat seamma bargu livččii máksán unnimusat logi miljovnna kruvnnu. Jus Issát Ovllá livččii gártan váldit badjelasas dákkár loanaid, de livččii várra vealgáduvvan agibeaivái, Arvid čilge.
Doaivu eambbosiid dahkat dan seammá
ÁVŽŽUHA NUORAID: – Lea buorre go nuorran juo oassálastit eanadoallobargguin. Dasa lassin lea dehálaš ahte sii maid váldet oahpu, go dálá boandaeallimis lea ollu rehketdoallu ja eará báberbarggut, čilge eanandoallodirektervra Torhild Gjølme.
Foto: Harry Johansen / NRKFinnmárkku eanandoallodirektevra Torhild Gjølme ávžžuha maid eará boanddaid dahkat dan seammá ja buorre áiggis ođasmahttit návehiid.
– Dat addá eambbo oadjebasvuođa nuoraide váldit badjelasaset doalu. Oažžut nuoraid álgit eanandoalloealáhussii, lea okta dain stuorámus hástalusain mis dál, lohká Gjølme.
Son lea ovtta oaivilis Issát Ovlláin, ahte lea dehálaš máidnut eanandoalloealáhusa eambbo positiivva láhkai.
– Jus galgat oažžut nuoraid eanandoalloealáhussii, de eat sáhte beare muitalit gillámušhistorjjáid, son lohká.
