PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Henry Ulvenes)
Na, min áhčči, Biehttar-Piera, ja Erke-Niillas Lemet - Klemet Skoglund - leaba Váddeváris, dieppe mealgat davábeale ja oarjjabeale Váljoga. Soai leaba doaimmain Váddevári stobus, leaba ijastallat áigumen. Ja dohko leaba viežžan muoraid eahkedis sisa, ja Lemet lea velledan ja nohkkat leamaš ribahan juo.
Ja das leat guokte seaŋgga dušše, dan visttis, ja áhččerohkis lea dolla buollime uvnnas, nu ahte boahtá veahá čuovga sisa dohko hyttai (stohpui), dohko uvssa guvlui. Nu ahte áhčči lea das vel eahkes nie biippostallamin ovdal go dal velleda.
Dan vel sáhtán muitalit ahte dien visttis lea olgouvssas dakkár lohkka, mii hui olu skáliha, go dan leahkasta dahje rabista dan. Ii sáhte nie jávohaga boahtit dohko stohpui dahje nie ahte ii gula oktage ahte doppe boahtá. Siskkit uksa gal lea dábálaš uksa, ii leat eambbo leahkastit dan.
Muhto das lea áhčči čohkkámin, ii gullo mihkkege, ovdal go siskkit uksa rahpasa ja boahtá sisa mii nu. Ja áhčči lohká oidnojit dego ránes, ruškes buvssat da veahá čuovggas máid uvdna ráhkada: uvdnaráigge bohtet veahá suotnjarat dohko, vuolil, dienu uvssa guvlui.
Na, dat olmmoš ii jietnat – jus lea olmmoš, dat ii jietnat ii maidege.
“Maid dat don áiggut?” lohka áhčči.
Dat ii jietnat ii maidege ja áhčči iská (viggá) cavgilit (boktit) dan Lemeha, mii lea veallamin das, muhto dat ii morit (gullá). Ja nu lohká áhčči ahte:
“Jus dus ii leat mihkke maid don áiggut, de maná olggos!”
Ja dat manai olggos, muhto dat ii mannan olggumus olgouvssa čađa. Ii gullon mihkkege uksa rahpaseame, oainnát.
Ja maŋŋá logai áhčči ahte finai geahččame olgun ahte lea go dat uksa leamaš rabas. Dat ii lean leamaš rabas ja su mielas lei imaš go ii gullon ii mihkke, ovdal go dat sisuksii bođii. Ja makkáraš ealli dat lei mii finai siste ja manai fas olggos?
Die lea maid mun lean gullan dien muitalus birra. Mun in dieđe, son logai son ii bala diekkáriin, muhto mas son ballá lea olbmuin, ii ge gopmiin!