PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Dát báiki, Bálojotnjálbmi, lei dolin girkogilli. Ja oktii barggai dáppe báhppa, mii válddii barggus olle duođas. Áŋgirit son doalahii searvegotti olbmuid risttalažžan ja viššalin mannat su girkus.
De lei muhtun lunta, mii álo givssidii dien báhpa. Iige beroštan goassege girkui boahtit. Oktii belkkii báhpa su, go son ii lean beroštan oahppat lohkat ge.
De dadjá bárdni:
- Mana oahpahit daid du oallut jámehiid, dieid mat leat du girkoeatnamis, lohkat. Várra sii leat viššaleappot go mon.
Dalle ii dáhpáhuvvan ii mihkkege, muhto bárdni gal šattai gáhtat iežas sániid.
Golai áigi ja diet báhppa jámii. Ja go ođđa báhppa bođii ja galggai doallat girkomeanuid, de manai lunta dohko gullat makkár báhppa sis dál lea. Go girku lei dievva, de son manai dohko loktii, das son okto čohkkái ja guldalii sálmmaid ja sártniid.
Muhto ii lean guhká, ovdal go lunttaš bisttii (ribahii) nahkáriid. Nohkai nu lossadit ahte ii oba fuobmán ge go meanut nohke ja olbmot ja báhppa vulge eret. Manadettiin luhkkár bijai uvssaid lássii, ja lunta oađđá ain doppe badjin.
Go das de morihii leai jo eahket, ja son fuobmái gos lea. Muhto ii lean oktage olmmoš doppe šat. Ja go áiggui olggos vuolgit, de son ii beassan. Uvssat ledje nannosit lássejuvvon ja girkoláset ledje menddo badjin. Ii son dohko ollán goargŋut.
Vaikko girku lei guoros, de su beljiin skádje ain báhpa sánit:
- Árbmu lehkos dinguin ja ráfi Ipmila hálddus.
Son álggii gal veháš ballat go girkoseainnis lei dávval mas ledje sálbmanummarat, ii lean šat vissis ledje go dat seamma go ovdal, beaivvit ledje leamaš. Son goit ipmirdii ahte leai oađđán nu nannosit ja guhká ahte ii lean gullan go buohkat guđđe girku. Ja olggos son ii beasa, jurddašii, ovdal go luhkkár fas boahtá. Goas dat dál leažžá?
Son čoahkkái smiehtadit maid bargat. De boahtá olmmoš vácci guovdi girko. Go dovdá, de oaidná ahte dat lea su siessá. Ja son lea jo diibmá jápmán. Son bisána su ovdii ja dadjá:
- Mana dohko bajás čohkkát, doppe gos ovdal leat čohkkán.
Bárdni gahkká ja illá gávdná sániid, jearrá:
- Manne mon dohko galggan mannat?
Siessárohki geahččá sutnje guoros čalmmiiguin ja vástida:
- Dás fargga lea min jámehiid vuorru doallat girkomeanuid.
Lunta čuoččaha ja jeagada siesás. Manná dohko bajás ja čohkkeda.
Ii lean guhká go oaidná ja gullá jámehiid boahtime. Fargga lea girku dievvan ja de álget muhtumat sis boahtit dohko, gos son čohkká. Muhtumiid lea surgat oaidnit, eai leat go dákterikkit, main leai veaháš liiki báhcán, guoros ráiggit gos čalmmit leat leamaš, ja guohccagat, su njunnái darvánii álbmás guohpá hádja.
Okta jámet čohkkeda su sealggeduohkái. Son ii oainne, muhto dovdá galbma guohca vuoigŋama niskkis.
De boahtá girkui dat seamma báhppa mainna son álo lei diggon. Vaikko dál su báhpabiktasat lea rimssagan ja sus eai leat čalmmit, eaige bánit.
Báhppa vázzá daid girkogussiid mielde ja jearada sin.
– Vádet punttan? Kash? Kash?.. Vásh!
Jámehat vástidit:
- Tsiri, tiri.. tsiri.
Luntta ii ipmir sáni ge. Oaidná dušše báhpa suhttame ja bealkime go son ii oačču rievttes vástádusa.
Bárdni lea suorganan oalle sakka, iige dieđe maid dahkat. Son ballá nu issorasat ahte čalmmit čáhpodit. Šaddá oalát seavdnjat. De dovdá go boahtá soames gii váldá su gihtii ja láide olggos. Ja go beassá rabas áimmu ovdii, de son fuobmá son lea okto das girkošiljus. Ja álgá oaidnit, muhto dušše nuppiin čalmmiin.
Ja dat su nubbe čalbmi ii buorránan goassege. Čalbmebeallin son šattai eallit. Diet lei maid šattai máksit, go leai bilkidan Bálojoga báhpa.